Aga Issand saatis ühe suure kala, et see neelaks Joona. Ja Joona oli kala kõhus kolm päeva ja kolm ööd. Ja Joona palus Issandat, oma Jumalat, kala kõhus ja ütles: “Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole ja tema vastas mulle. Joona 2:1-3
Kas sa oled vahel tundnud, et tahaksid maa alla vajuda, kui sind kutsutakse kuskile ette kõnelema või pead mingis täiesti uues olukorras olema esimene, kes sõna võtab. Kõhus keerab, jalad värisevad, sõnad on meelest läinud. Hirm on nii suur. Eriti raske tundub see siis, kui saad aru, et see on Jumal, kes ütleb, et mine kaitse nõrgemat ja astu vahele. Mida sa siis tavaliselt teed?
Mõtle näiteks Joona peale, kelle Issand tahtis saata Niinive linna, kus kurjus oli väga suureks läinud. Tal ilmselt ka kõhus keeras, jalad värisesid ja mis kõik veel. Ta otsustas Jumala eest põgeneda ja läks hoopis laeva peale, lootes, et Jumal ei tea, kus ta on. Mis laeval juhtus sellest loe siit.
Aga mingil hetkel oli ta suure kala kõhus. Oh-oh-ooo! Ühtviisi õnnetus, teistviisi aga õnn ega ta selles meretormis muidu poleks ellu jäänud. Tal mitte ainult ei keeranud enam kõhus, vaid ta oli ise keeravas kõhus. Ma isegi ei suuda ette kujutada, kui kohutavalt kohutav oli tal olla seal kala kõhus. No suure kalaga rääkida ei ole ju mõtet, et lase mind välja. Ja kui lasekski, siis kuhu? Kas merre tormi kätte? Mis lootus seal siis ellu jääda oleks? Tal ei olnud mingit muud lootust, kui hüüda Issandat appi. Kuidas Joona seda tegi? Loe siit!
Vahel võivad mõned olukorrad viia meid suurde kitsikusse, mis on nagu suure kala kõhus olemine. Mida siis teha? Ainuke võimalus ongi hüüda Issandat appi ja tema kuuleb ja aitab. Joonat aitas, miks ta ei peaks mind aitama. Kus või mis on sinu jaoks need Niinive linnad, kuhu sa minna ei taha, aga tead, et peaksid?
Palve: Jumal ma palun, et sa aitaksid ka mind nagu Joonat, et ma leiaksin lahendused olukordadele, millega ma ise toime ei tule, kui mul kõhus keerab, jalad värisevad ja sõnad on meelest läinud ja on samasugune tunne nagu oleksin suure kala kõhus. Palun anna mulle julgust minna sinna, kuhu ma pean minema ja hoia mind minemast nendesse kohtadesse, mis ei ole mulle head.