Oled sa sellele mõelnud või oled sa kuidagi kogenud, et Jumal räägib otse sulle?

Jumalat me ei näe ja selle tõttu ongi vahel raske aru saada, KUIDAS Ta räägib. Meie räägime Temaga palves, eks. See on nagu telefonikõne – sa räägid aga kellega räägid, ei näe ka.

Jumal aga räägib ka meiega ja väga mitmel viisil.
Kõigepealt räägib Ta looduse kaudu. Kui vaatad seda suurepärast maailma, kus me elame, siis tekib küsimus kindlasti, et kes on kõik selle teinud. Sa tead vastust. See on tithti Jumala esimene kõnetus inimesele. kes palju Jumalast ei tea. Ja see on nö. nähtav kõne.
Teiseks räägib Jumal oma Sõna ehk Piibliraamatu kaudu. See on nagu Tema kiri meile, mida me peaksime ja võiksime tihti lugeda. Sellest kuuleme ka kirikus ja pühaoäevakoolis. Ja niisiis räägib Jumal meile ka teiste inimeste kaudu.
Aga on veel üks viis, kuidas Jumal meiega räägib – ja see on meie oma südames. Et seda mõista ja kuulda peab leidma vaikseid hetki, jääma väga vaikseks ja siis on võimalik seda kõnet tähele panna.

Võin sulle rääkida oma kogemusest. et kui palvetan ja vajan vastust, siis tuleb mõni vaikne mõte ja kui selle järgi toimin, siis selgubki, et Jumal oli selle mõtte andnud. Ja asjad lähevad edasi.
See Jumala kõnetus vajab kogemust kuulamiseks, sest siin on meil hädaoht ära segada Jumala antud mõtet ja oma mõtteid. Kui me oma mõtted on liiga tugevad, siis me ei pane tähele Jumala kõnet. See on umbes nii, et kui on jonnituju ja vahel ka kõvasti torised, siis sa ei panegi tähele, mida tegelikult ema või ka õpetaja ütleb. Umbes sama on Jumalaga.

Soovin sulle palju tähelepanu ja vaikseid hetki, et õpiksid kuulama Jumala kõnet oma südames.

tädi Liivia